Implantatsiooni erinevad võimalused
Millal ja miks eelistada implantaati?
Implantatsiooni erinevad võimalused
1.
Implantaat
Hambaimplantaadiga saab asendada ükskõik millise puuduva hamba.
2.
Implantaatsild
Kui asendamist vajab kolm või enamat hammast, võib valmistada implantaatsilla. Selle lahenduse puhul on kroonid üksteisega seotud ja sõltuvalt tühimiku suurusest toetab neid stabiilne kahest või enamast implantaadist koosnev alus.
3.
Totaalprotees
Patsientidel, kelle üla- või alalõuas puuduvad kõik hambad, on võimalik asendada terve hambakaar neljale kuni kaheksale implantaadile toetuva totaalproteesi abil.
Millal ja miks eelistada implantaati?
Implantaat on parim lahendus puuduva hamba või hammaste asendamiseks, kui...
Soovid mugavat, suhu fikseeritud lahendust, mis oleks võimalikult oma hammaste moodi.
Ei soovi kõrvalhammaste lihvimist, mida eeldab näiteks sildade paigaldamine.
Ei saa või ei taha kanda suust eemaldatavat proteesi.
Soovid lahendust, mis ei vaja erihooldust – implantaadi hooldus toimub samamoodi nagu oma hammaste eest hoolitsemine (hambaharjaga puhastamine, hambaniidi või hambavaheharjakeste kasutamine).
Soovid pikaaegseima prognoosiga lahendust, mis suudab alternatiividega võrreldes paremini säilitada olemasolevat luu ja igeme mahtu.
Kaotatud hammas
Ebamugav tühimik, muutunud hambumus
Muutunud hambumuse korral võib hiljem hambaimplantaadi paigaldamiseks vaja minna ortodontilist ravi.
Sildprotees vs implantaat
Tõenäoline olukord hiljem
Sildproteesi paigaldamiseks on vajalik prepareerida (lihvida) ka kõrvalhambad. Varem või hiljem võib sildprotees vajada väljavahetamist. Võib juhtuda, et vajalik on asendada ka lihvitud kõrvalhambad implantaatidega või paigaldada juba viieühikuline sildprotees.
Implantaat ja üksik kroon
Implantaadil on tänaste teadmiste põhjal kõige pikaajalisem edukas prognoos. Hiljutised uuringud on näidanud, et 90% implantaatidest, mis paigaldati 10 aastat tagasi, täidavad oma eesmärki tänaseni.
Kuidas toimub implantaadi paigaldamine?
Hambaimplantaadi paigaldamine on patsiendi jaoks suhteliselt kerge protseduur ega kahjusta tervist ning toimub tavaliselt kohaliku tuimestusega. Mõningad tüsistused (veresoonte ja närvide vigastused) on implantaatide paigaldamisel võimalikud, kuid tänu kaasaegsetele vahenditele ja hambaarstide kõrgele kvalifikatsioonile on need siiski üsna ebatõenäolised.
Enne implantaadi paigaldamist viiakse läbi põhjalik analüüs, mille käigus hinnatakse lõualuu, ülejäänud hammaste ja igemete tervislikku seisundit, hambumust ning võimalikke vastunäidustusi. Ettevaatlik tuleb olla neil inimestel, kellel on neerukahjustus, soodumus veritsusele või nõrk immuunsüsteem. Ka südame-veresoonkonna või reumaatiliste haiguste ning ravimatu või halvasti ravitud suhkruhaiguse puhul on rangelt soovituslik pidada nõu arstiga võimalike riskide kohta.
Kui olemasoleva luu kvaliteet ja maht ei ole implantaadi paigaldamiseks piisav, on mõnel juhul vajalik luusiirdamine, milleks kasutatakse kehaomast luud või luuasendusmaterjali. Ülalõuas võib see tähendada põskkoopapõhja tõstmist. Luusiirdamine toimub enne implantaadi paigaldamist või implantatsiooni ajal.
Mõnikord on vaja siirdada ka igemekude, seda eriti eeshammaste piirkonnas.
Enne operatsiooni tuleb kindlasti ravida katkised hambad ja igemehaigused ning vajadusel korrigeerida hambumust.
Lühidalt öeldes sisestab hambaarst kaheetapilise implanteerimise puhul esmalt kunstjuure sinna, kus asus varem oma hambajuur. Mõned kuud hiljem paigaldab arst implantaadile juba alalise hambakrooni või proteesi.
Sõltuvalt konkreetsest olukorrast kasutatakse mõnikord kohest implantaadi koormamist, st pannakse ajutine kroon vahetult pärast implantaadi luusse paigaldamist.